Reede, 3. juuni 2016

Nii kuum on tunne

Kolmas päev järjest.
Kolmkümmend kraadi.
Plusskraadi.
Oslos.
See pole muide üldse sama, kui kolmkümmend kraadi Tallinnas. Siinne 23 on sama, mis 27 Tallinnas. Seega 30 siin on nagu... No ühesõnaga - palav. Väga palav.

Aga ilm pole ainuke asi, mis viimasel ajal kuum on. Alles ma kirjutasin, et toidupoodides on kõik jube-maru kallis ja poest midagi valida ei ole. Nooh, suuremalt osalt on see siiamaani ka õige, aga mitte enam täielikult. Lugu selles, et ajalooliselt (või noh, nii kaheksakümnendatest) on Norras toidupoekettide turg olnud väga kenasti paigas. Sisuliselt jagunevad need kolme kategooriasse:
- Kallid (või ka eksklusiivsed), kus on pisut suurem kaubavalik, kui mujal, aga samas maksad sa selle rõõmu eest ka rohkem. Siia kuulub eelkõige Meny-nimeline kett, aga oli ka ICA (mis oli samas ketis Rimiga), lisaks üsna väheste poodidega esindatud Ultra (sealt võid sa tõesti leida selliseid eksklusiivseid tooteid, nagu vinnutatud põhjapõdraliha või suitsutatud vaalaliha).
- Keskmised. Siin on kaubavalik väiksem, aga hinnad võrreldes kallimatega nii 10-20% soodsamad. Siia alla käisid Rimid ja erinevad Coop'i poed (mingil põhjusel on Coop teinud erinevate kaubamärkide alla poed, nagu Coop Prix, Coop Obs, Coop Mega, aga hinnad on ikka enam-vähem ühesugused igal pool) ja veel paar väiksemat ketikest.
- Odavad. Õieti küll odav - ainsuses. See oli Rema1000. Oli ka teisi, nagu Coop Extra, kelle loosung oli "Ekstra suur valik, ekstra madalad hinnad", siis veel Bunnpris, Europris ja mõni veel, aga neid oli kogu Oslo peale mõni üksik, nii et mingist tõsiseltvõetavast konkurentsist rääkida ei saanud. Rema1000 puhul võis "odava" julgelt ka jutumärkidesse panna, sest vahe "keskmistega" oli levinumate kaubaartiklite lõikes kohati öörides, kallimate kaupade puhul mõni kroon (1 Norra kroon on umbes 10-11 eurosenti). Aga siiski, madala hinnataseme kuulsuse oli ta endale kuidagi kinnistanud.
Kõik norrakad teadsid, et täpselt selline süsteem on olnud, on praegu ja jääbki nii.
Aga siis juhtus midagi. Ühel päeval teatati, et Coop on ostnud ära kõik Rimid ja ICA-d ning viib need enda kaubamärkide alla. No mis seal's ikka, märk on teine, muu jääb samaks - see on ju Norra, siin juba asjad niisama ei muutu. Alguses oli tõesti nii. Kuni ühel hetkel otsustas Coop, et ta ei kavatsegi leppida "keskmise" tasemega ja alustas võitlust Rema1000-ga. Seoses Rimide ostmisega oli äkitselt kogu linn täis Coop Extra'sid ja just selle märgi alt võitlus algas. Avapauk tehti Ülestõusmispühade ajal, mis Eestis pigem munadepüha nime kannab. Et sellal on ka siinmail on munade värvimine üsna levinud komme, siis polnud ka imestada, et umbes kuu enne pühi hakati seda toiduartiklit natuke odavamalt pakkuma. Hindades orienteerumiseks mainin ära, et tavaline 12-ne munakarp (siin pakendatakse nad jah pigem 12sesse karpi, mitte eestlastele harjumuspärastesse kümnestesse) on umbes 37-45 krooni (ca 3.90-4.80 euro) kandis, aga nii Rema1000 kui Coop müüvad oma private-label'i alt ka 20-krooniseid (ca. 2.10 euro) karpe. Just viimased valiti lahinguvälja kangelasteks. Alguses tuli Rema1000 18.40 peale. Coop vastas 18.30-ga. Rema1000 läks 16 peale, Coop 15.90ni. Ja nõnda üle päeva. Kogu selle tegevuse eesmärk oli kuulutada, et just nende poes on munad kõige odavamad. Norrakad nimelt jälgivad väga tähelepanelikult ajalehtedes avaldatavaid hinnavõrdlusi ja kui sa oled suutnud sellise hinnavaatluse ära võita, on see väga kõvaks reklaamiks. Niimoodi krooni-paari kaupa allapoole tulles läksid norrakate silmad imestusest järjest rohkem pärani. Omahinnast oli juba ammu allapoole tuldud, aga kumbki ei andnud alla. Lõpuks, vahetult enne pühi olid väljas hinnasildid 2.80 karbi eest - see on umbes 30 eurosenti! Aga selleks ajaks peale hinnasiltide muud polnudki, kaup kadus riiulitelt kiiremini, kui see sinna pandud sai. See pani vist mõlemale ketile paraja paugu, sest pärast pühi ei olnud neil mõne nädala jooksul riiulitel ainsatki omamärgitootega muna müügil.
Aga see polnud veel kõik. Ilma igasuguse hoiatuseta teatas Rema1000 ükspäev, et teine kõige olulisem pühadekaup - kaalukommid - on nüüd senise 139 kroonise kilohinna asemel müügil 29 krooniga (3 eurot). Kui ajakirjanikud küsisid, et kas te mitte kahjumit sellega ei tee, vastas poeketijuht, et sest pole midagi, neil on lihtsalt hea meel, kui lapsed saavad munadepühadeks soodsa hinnaga maiustusi osta. Teistel poodidel ei jäänud muud üle, kui selle hullusega kaasa minna, nii et maiasmokkadel oli pidu laialt. Kui palju lapsi järgnevate nädalate jooksul suhkrumürgituse said, pole teada, aga see võis olla ikka hirmuäratav number. Mingil hetkel ilmusid kommilettide juurde sildid "Me müüme komme kilode, mitte kastide kaupa, püüame ikka nii, et kõigile jätkuks". Sellist tormi joosti siis.
Mingil imelikul põhjusel oli hinnasõtta kaasatud ka üldsegi mitte pühadega seotud tuunikalakonservid. Neid pakuti tavapärase 13 krooni asemel ühe krooniga ja isegi alla selle. Tühjaksostetud riiulite juures ilutses silt "Kahjuks ei saa me toetada hamsterdamist [nagu teate, siis hamster kogub toitu põske, pood oli sellega seoses hamstrist teinud tegusõna "hamsterdamine"], seetõttu on toote müük piiratud neljale konservile ostja kohta". Ilmselgelt polnud piirangust kasu või siis jõudsin mina alati poodi täiesti valel ajal, igatahes ei õnnestunud mul kordagi tuunikalakonserve endid näha.
Ülestõusmispühadel on üldse kolm kõige populaarsemat müügiartiklit: munad, kaalukommid ja... kriminaalromaanid. Päris tõsiselt. Nad nimetavadki neid "ülestõusmispühade-krimkadeks", raamatupoed teevad üksteisevõidu pakkumisi ja norrakad ostavad neid hullumoodi. Hoolimata netis ringisurfamisest ja kohalike norrakate käest uurimisest ei ole ma sellele fenomenile kuigi mõistlikku põhjendust leidnud. Eks muidugi on munadepühad üsna pikad, vähemalt kolm päeva, ja selle aja sees võiks ju midagi ette võtta, nagu näiteks lugemine. Samas ei ole ma kuulnud, et keegi müüks näiteks jõulukrimkasid. ""Jeesuse sünd - selle salapärane ja kriminaalne taust" nüüd raamatupoodides üle Norra!" Ei tea, kas läheks kaubaks?
Eks nende lihavõtete jooksul said üldse igasugu toiduained ja muud kaubad mingil määral kogu sellesse hinnakähmlusesse haaratud, aga nende puhul polnud see nii märgatav, kui eelloetletutel. Igatahes aprillis tundus mõne nädala jooksul, et Norras polegi nii hull elada. Saad kõhu täis ja rahakotti jääb veel üht-teist alles. Siis said aga pühad läbi ja elu läks jälle vanamoodi edasi. Alguses. Mõne aja pärast tulid riiulitele tagasi ka sõja alustajad ehk omamärgi-munad tavapärase 20-kroonise hinnasildiga. Mis peagi langes nii Rema1000-s kui Coop Estras 19 peale. Ja siis 18-le. Hetkel on pidama jäädud 16 juurde, eks näis kui kauaks. Kommisöödikute pärast võitlust enam ei peeta, aga müstiline tuunikala-lahing on vahelduva eduga jälle areenil tagasi. Ka teiste kaupade osas käib tõmblemine, kusjuures nüüd on mindud selliste kampaaniate peale, kus hinnad muutuvad igapäevaselt ja mitte üle terve keti, vaid ainult üksikute kaupluste lõikes - eelkõige seal, kus Coop Extra ja Rema1000 lähestikku asuvad. Nii sa siis ei teagi, mis hinnaga sa mida saad, sest iganädalased kliendilehed on muutunud pigem orientiiriks, kui reaalsete hindade näitajteaks. Norrakad on muidugi ise rahul. Hoolimata sellest, et nad on üks kõige rikkamaid rahvaid siin maamuna peal, meeldib neile väga osa saada just soodsatest hindadest. Üks suuremaid tabloide VG kuulutas alles mõni päev tagasi "Hinnasõda on täies hoos! Vaata, kust poest saad kõige odavama toidukorvi!" ja norrakad vaatavad. Ja lähevadki järgmine kord just sinna poodi, mis võitluses peale jäi.

"Samamoodi, nagu meile meeldivad Rema1000-taolised odavpoed, meeldivad meile ka odavad lennureisid," oli lause ühe kohaliku poliitiku hiljutises intervjuus. On ju norrakad harjunud oma Norwegianiga, mis viib sind üle maailma ikka igasugustesse kohtadesse ja väga mõistliku hinnaga. Selle kõrval on ka üks teine, maailmas veidike tuntum ja oluliselt laiahaardelisem tegija, nimelt Ryanair. Tema, tõsi küll, ei lenda Oslo pealennujaamast Gardermoenist, vaid linnast teisele poole jäävast pisiaerodroomist Ryggest. Veel lendab. Aga varsti enam mitte. Huvitaval kombel läks see uudis Eesti ajakirjandusest üsna märkamatult mööda, aga alates oktoobrist ei saa enam eestlased Ryanairiga Tallinnast Oslosse (ja vastupidi), sest see liin suletakse. Asi pole aga üldsegi mitte selles, et Ryanairil oleks raskusi või et Tallinna liin ei tasuks ära, oh ei, see lend oli koguaeg täis. Lugu selles, et Norra riik otsustas mingil arusaamatul põhjusel kehtestada kõikidele lennureisijatele 9-eurose "saastemaksu" . Poliitikud räägivad sellest, et see on hüvitamaks õhusaastet, mida lennukid tekitavad Norra õhuruumis lendamisega, aga see jutt on muidugi jama, tegelikult on see lihtsalt üks vahend, kuidas langevate naftahindade keskkonnas riigieelarvet täita. Ryanair, kes suhtub valuliselt igasugustesse lennundusega seotud maksudese, ütles juba pool aastat tagasi, et kui Norra valitsus tõepoolest selle kehtestab, siis vähendavad nad oma Norra-lende poole võrra. Neil on nimelt kasulikum võtta oma lennukid ja viia need teistele liinidele, kui hakata vähenevast reisijatehulgast tingitud kasumi vähenemisega maadlema. Valitsusele tuletati meelde, et Norra on ääremaa, siia lendamine on kallis ja kõik Euroopa riigid võistlevad omavahel paremate lennuühenduste pärast. Maksu kehtestamisega kaotab Norra oma eelised ja Ryanairil on piisavalt muid kohti, kuhu lennata. Valitsuses eeldati, et tegemist on blufiga, aga võta näpust - alates oktoobrist-novembrist paneb Ryanair tõepoolest 16 Norra-suunalist liini (sh. Tallinna oma) kinni ja ülejäänud suunab teistesse Oslo ümbruse lennujaamadesse. Neist ainult kaks lähevad pealennujaama Gardermoenisse, teised aga Torpi, mis on ikka totaalne teivasjaam ja kuhu ligipääsemine on võrdlemisi ajamahukas ettevõtmine. Rygge aga, mis sisuliselt ainult Ryanairi teenindaski (sealjuures kasumlikult), läheb kinni. 1000 inimest kaotavad töö ja kogu infrastruktuur jääb lihtsalt seisma. Lisaks jääb Norra riigil saamata sadu miljoneid või isegi miljardeid turistide poolt riiki jäetavat raha - suletavate liinide arvelt väheneb lennureisijate arv ligi miljoni võrra aastas. Kas selline asjade käik paneb valitsust ümber mõtlema? Oh ei. Peaminister Erna Solberg ütles ainult: "Me ei allu Ryanairi väljapressimisele". See, et tegemist pole väljapressimise, vaid lihtsalt äriga, ei mahu talle pähe. Ryanairi boss Michael O'Leary andis küll Norra valitsusele õlekõrre ja ütles, et kui lähema paari nädala jooksul otsustatakse maks tühistada, jätkab Ryanair kõigi oma seniste liinidega, aga valitsus saatis ta juba selle jutuga kuu peale. Eks nad siis peavad aasta-paari jooksul eelarve laekumiste järgi vaatama, kas see oli hea mõte või mitte.

Okei, ma praegu rohkem tõesti ei jaksa kirjutada. Maru palav on, lähen pistan pea natukeseks külmkappi.